Sepistamine on masinatööstuses üks peamisi töötlemismeetodeid mehaaniliste osade tooriku valmistamiseks. Sepistamise abil ei saa mitte ainult mehaaniliste osade kuju, vaid saab parandada ka metalli sisemist struktuuri ning parandada metalli mehaanilisi ja füüsikalisi omadusi. Üldjuhul valmistatakse olulised suure pinge ja kõrgete nõudmistega mehaanilised osad enamasti sepistamise teel. Näiteks sellised olulised osad nagu turbiini generaatori võllid, rootorid, tiivikud, labad, kinnitusrõngad, suured hüdraulilised presskolonnid, kõrgsurvesilindrid, valtspingi rullid, sisepõlemismootorite väntvõllid, ühendusvardad, hammasrattad, laagrid ja suurtükivägi on kõik kaitsetööstuses toodetud. [7] Seetõttu kasutatakse sepistamist laialdaselt metallurgia-, kaevandus-, auto-, traktori-, koristusmasina-, nafta-, keemia-, lennu-, kosmose- ja relvatööstuses. Isegi igapäevaelus mängib sepistamine olulist rolli.
Teatud mõttes peegeldavad sepistamise aastane toodang, stantsitud sepiste osatähtsus sepistamise kogutoodangus ning sepistamisseadmete suurus ja arv teatud määral riigi tööstuslikku taset.
